Läbisime 3353 meremiili (umbes 6000 km), keskmiselt 216 miili päevas, keskmine kiirus 9 sõlme . Kogu reisist 99% ajast purjetasime! Praegune asukoht: Bequia, Port Elizabeth.
Et nüüd saan siis ausalt ütelda, olen ületanud Atlandi purjekal :) jee!
Teine pool ületamisest oli ka väga meeldiv, kuigi viimased paar päeva saime vihma ja tuult ning öösel nägi kuidas välku lõi igal pool meie ümber. Nu kui ma kunagi rääkisin varblasest, siis varblasel oli 230 liitrine veepaak, nu kotkas suudab produtseerida sama palju vett tunni ajaga. Seega ei olnud meie jaoks esmaoluline, et vihma sadas ja saab end pesta :) kuigi proovisin selle vihma survepesu enda nahal ära, päris mõnus (väidetavalt see on kah üks kohustuslik asi Atlandi ületamisel)
Elu Kariibidel pole paha, kuna me jõusime nii ilusti ruttu kohale, siis on mul võimalik veel nädal siin paadis veeta, mis ei ole paha. Ehk natukese töö eest, saan siin kariibidel erinevate saarte vahel ühe luksus jahiga purjetada.
Eile oli meie esimene päev siin, mis tähendas et sai kõvasti pesu pestud ja paati puhastatud ja asju korrastatud. Õhtul käisime lobsterit söömas ja seekordne õhtusöök oli paadi omaniku poolt meile raske töö eest :) ehk sain endale siis pool lobsterit sisse aetud , nämm.
Paadiga oleme hetkel ankrus ja randa minemiseks on vaja väikse mootorpaadi abi, kõik turism on siin ümber purjetamise ja paatide. Seega normaalse restorani ees on väike kai, kuhu saab paadi ilusti kinni siduda.
Ega muud ei oskagi kirjutada ..et parem vaadake parem pilte.. vbl hiljem tuleb lisa kah ..
Siukese kala püüdsid mehed , teel Lanzarottele. päris maitsev, valge lihaga kala. Tuunikala saime kah kätte :) Kala hoiab Nando, kes tegi reisi esimese poole kaasa.
See on Lanzarotte, esimene õppetund kalapüügis.
Vasakult: Kapten Dan , Ollie, Nico ja peakokk Alli.
Minu vahetuses oli alati päikese tõus ja loojang
Raimond, meie autopiloot tegemas mida ta kõige rohkem oskab. Purjed ilusti liblikas.
Siuke on paadi köök ja kohe saab lõunaks omletti salatiga. Päikese loojangul tavaliselt oli lubatud klaasike veini või üks õlu.
Spinnaker :) kahjuks valge aga siiski spinnaker.
Kapteni sild :) ja radarilt on näha, et vasakult läheneb üks survepersu pilv.
Et nüüd saan siis ausalt ütelda, olen ületanud Atlandi purjekal :) jee!
Teine pool ületamisest oli ka väga meeldiv, kuigi viimased paar päeva saime vihma ja tuult ning öösel nägi kuidas välku lõi igal pool meie ümber. Nu kui ma kunagi rääkisin varblasest, siis varblasel oli 230 liitrine veepaak, nu kotkas suudab produtseerida sama palju vett tunni ajaga. Seega ei olnud meie jaoks esmaoluline, et vihma sadas ja saab end pesta :) kuigi proovisin selle vihma survepesu enda nahal ära, päris mõnus (väidetavalt see on kah üks kohustuslik asi Atlandi ületamisel)
Elu Kariibidel pole paha, kuna me jõusime nii ilusti ruttu kohale, siis on mul võimalik veel nädal siin paadis veeta, mis ei ole paha. Ehk natukese töö eest, saan siin kariibidel erinevate saarte vahel ühe luksus jahiga purjetada.
Eile oli meie esimene päev siin, mis tähendas et sai kõvasti pesu pestud ja paati puhastatud ja asju korrastatud. Õhtul käisime lobsterit söömas ja seekordne õhtusöök oli paadi omaniku poolt meile raske töö eest :) ehk sain endale siis pool lobsterit sisse aetud , nämm.
Paadiga oleme hetkel ankrus ja randa minemiseks on vaja väikse mootorpaadi abi, kõik turism on siin ümber purjetamise ja paatide. Seega normaalse restorani ees on väike kai, kuhu saab paadi ilusti kinni siduda.
Ega muud ei oskagi kirjutada ..et parem vaadake parem pilte.. vbl hiljem tuleb lisa kah ..
Vasakult: Kapten Dan , Ollie, Nico ja peakokk Alli.
1 comment:
Palju õnne kohalejõudmise puhul! Või mida merekarule soovima peaks?
Post a Comment