tuvi..

Olen juba tubli 3 kuud olnud Eestis ja mis siin salata seljakott ja tormikad juba räägivad minuga minu unenägudes. ..on aeg..
Nu kui ma viimati siia kirjutasin olin just tagasi tulnud ühelt ääretult toredal merereisilt ja seal loksudes tekkis ka minu uus hull idee ..ega ta tühja kohapeale tekkinud, eks see kuskil kuklas on juba tükk aega küpsenud , et ikka tõeline purjetaja peaks ikka mõne Ookeani kah ületama ja kõige lähem meil siin see Atland on. Ja ajaliselt minnakse tavaliselt seda ületama just sügisel, siis kui meri peaks olema vaiksem ja rahulikum ja tuule suund sobiv.
Nu igatahes sai siis mõeldud, et on ikka vaja leida paat, kes see sügis üle Atlandi läheb... enda suureks üllatuseks ja suureks sõõmuks leidsin endale ka töö selleks ajaks kui ma siin kodumail olen :) et kõik nagu vaikselt loksus paika ainult paati vaja :)
et paati leida on meil mitmeid variante - internet, rääkida kõikide inimestega või siis viimasel hetkel minna Las Palmasesse Sailosrs Baari ja rääkida kõikide meremeestega lootes, et mõnel ikka meeskonda veel vaja (ikka juhtub viimasel hetkel inimeste plaani muudatusi ja mõni lihtsalt ei oska planeerida).
Nu mina alustasin kahe esimese variandiga, loomulikult veidi liiga hilja. Igatahes tundus asi kahtlane ja baari minek kindel (kuigi veidi hirmutav)
Enda üllatuseks siiskis suutsin endale läbi neti leida paadi, 47.7 Benetau , veidi pisike minu viimaste paatidega võrreldes :) samas sain oma tuttavalt ka kontaktid, et väga ilusa paadile saada (siuke 72jalane) aga nu emailis oli rohkem kirjas, miks ma sinna ei peaks saama kui peaks saama :)
nu et varblane oli käes aga kuskil väga kõrgel katusel oli ka tuvi (kuigi minu arvates oli see vares) ..nu plaan oli hea, venitan veidi selle varblasele enda lubamisega ja äkki tuvi lendab alla. Nu ja siis laupäeval varblane helistas ja pani mind fakti ette, et kas olen siis tulemas või mitte ? nutuvõru suul ütlesin, et ma siis tulen.. Pühapäev raske tundega ostsin endale lennukipiletid ära, nu mida viriseda täiesti korralik paat, korraliku kogemusega kapten, pean küll enda kulud katma aga samas saan üle lombi ..aga tunne oli viril :(  ja otsustasin teha väikese uinaku (nu et ilmselgelt on mul ju väga raske elu onju:)) Peale kosutavat uinakut, oli email, kus tuvi küsis millal ma lendan ? kas kohe 1 november või liitun hiljem ? nu siis kogu mu "raske" elu jooksutas mu väikese aju kokku ..igatahes 2 tundi hiljem olin kinnitanud tuvile, et olen olemas ja tulemas. Hüppasin alt ära teisel paadil, mille üle mul on ääretult paha tunne aga loodan siiralt, et nad leiavad endale väga hea meeskonna liikme minu asemel. Kahjuks kui mõlema reisi paberile panna, siis ei olnud isegi küsimust kumb variant on mõistlikum - Suure paadil on profesionaalne meeskond (eh ka mina) , kapten ületanud Atlandi oma 6 korda, maskavad nad minu eest kõik toidud joogid ja lisaks maksavad ka lennukipileti tagasi euroopasse :) ega paemaks see variant minna ei saa ...
Samas 100% kindel saab olla reisis kui olen paadil ja otsad lahti ..seniks siis naudin Maiseid rõõme - kino ja restoranid ja stabiilne jalgealune ja kõik need toredad inimesed kes minuga siin suhelda viitsivad :)